Dili, 27/08/2026. Iha loron 25 fulan Agostu tinan 2026, ONG Lalenok Ba Ema Hotu (LABEH), ne’ebé tau matan ba asuntu korupsaun iha Timor – Leste, Selebra ona Nia Aniversáriu ba dala 23.
“Hametin Integridade, Ezije Governu Implementa Akuntabilidade Tuir Lia-Lós No Justisa.” Mak sai Tema Prinsipal hodi selebra tinan ezistensia iha tinan 2026.
Diretór Ezekutivu Dr. Christopher Henry Samson, dehan, ho tinan ezistensia ba dala 23, ONG investe ona rekursu lubuk ida, nune’e LABEH kontinua firmi no la tauk hodi hakilar ba asuntu korupsaun iha Timor – Leste, tanba korupsaun hanesan inimigu bot ida, ne’ebé traba no SAI impedimentu ba progresu dezenvolvimentu ne’e rasik.
“Nu’udar ONG ne’ebé haree ba asuntu korupsaun, liuhusi parte advokasia nian, ami firmi nafatin liuhusi maneira saida de’it, no servisu hamutuk ho parte relevante sira, kontinua luta ba asuntu korupsaun no Boa Governasaun iha Timor – Leste‘’, asuntu ne’e, diretor Labeh hato’o ba media nasional liuhusi entrevista iha nia ofisiu Comoro – Dili, Kinta(27/08).
Tuir diretor ne’e nia esplikasaun ida katak, maske LABEH la’ós instituisaun ida ne’ebé halo investigasaun ba kazu korupsaun sira, husu ba parte instituisaun Estadu nian hanesan Comisaun Anti Corupsaun – CAC no Inspesaun Geral Estadu no seluk tan, tenki nafatin halo Promosaun, prevensaun, edukasaun sivika iha Instituisaun Estadu no Governu, nune’e bele minimiza aktu korupsaun iha Timor – Leste.
“Ami nia observasaun durante ne’e, parte kompetente sira hala’o servisu ho di’ak tebes hodi haree ba asuntu prevensaun no edukasaun Civika ba prevene hahalok korupsaun iha Timor – Leste. Maske nune’e, husu ba parte hotu tenki fó fiar ba Ministériu Públiku(Nain ba kazu) atu hala’o investigasaun sira ho di’ak, nune’e parte justisa mós bele foti dezisaun ida justu, hodi prevene no minimiza hahalok korupsaun iha Timor – Leste’’.

Foto LABEH 25/08/2026
Pontu ikus Diretór Ezekutivu LABEH hatete, durante ezistensia LABEH iha Timor-Leste hatudu ona nia dedikasaun, Protidaun hodi servisu ba Povu no Nasaun, nune’e kontribui ba konstrusaun Estadu ba povu hodi dezenvolve Nasaun Timor-Leste.
SAIDA MAK KORUPSAUN
Korupsaun mak hahalok abusu poder ka viola dever públiku husi funsionáriu ida ho intesaun atu hetan benefísiu la lejítimu ba nia rasik ka ema seluk.
Tipu no Konsekuénsia Korupsaun
- Abuzu Poder: Funsionáriu uza kargu Estadu hodi hasusar ema seluk ka fó vantajen sala.
- Konsekuénsia Sosiál: Halakon fiar husi populasaun ba instituisaun estadu no hamenus desenvolvimentu ekonómiku.
- Esforsu Kombate: Governu no instituisaun hanesan Komisaun Anti-Korupsaun (KAK) hari’i hodi halo investigasaun no edukasaun publika
















Discussion about this post