Relasiona ho esteitmentu ida kona – ba Joventude sira labele hakarak de’it sai funsionariu kazuais no depois estudu hotu ba hotu servisu iha rai liur, nune’e ikus mai parte barak so fo sala de’it ba rekursu Timoroan sira ne’e, maibe la haree ba oinsa buka solusaun hodi bele rekursu sira ne’e bele kontribui fali ba prosesu Dezenvolvimentu Nasional.

Estudante Joventude Timoroan Nivel Universitariu
Tanba ne’e, Kandidatu Prezidente Francisco Mau Kura halo intervensaun katak, Joventude ne’ebé Gradua ona husi Universidade, Governu Presiza fasilita treinamentu no apoiu ba sira hodi bele sai ajente importante dudu ekonomia nasional liuhusi vida emprededorismu.
“Durante ne’e, ita so fahe los de’it osan. Haruka Joventude sira ba servisu iha rai liur ida ne’e nu’udar solusaun ida. Maibé karik ha’u hetan fiar husi Povu, hodi sai nu’udar Prezidente da Repúblika iha periodu tuir, estratejia ida mak ko’ali ho Governu no Universidade sira oinsa haree ba Joventude ne’ebé Gradua ona husi Universidade, Governu iha obrigasaun fasilita treinamentu, fo apoiu – fasilita sira nune’e bele prepara sira ba vida emprededorismu iha iha Nasaun laran nu’udar abut ba ekonomia Nasional País ida ne’e nian,” hato’o husi kandidatu Prezidente RDTL Francisco Mau Kura, liuhusi entrevista badak iha via WhatsApp, Kinta(6/08).
Nia parte esplika hodi rekoñese, Joventude sira bele ba servisu iha rai liur. maibé tenki fila mai investe fali iha rai laran tanba Nasaun ida hanesan Timor – Leste, presiza tebes Timoroan sira mak kaer rasik nia ekonomianasional ba hametin di’ak liu tan Soberania Nasional.
“Ha’u nia desizaun sai Aman ba Foin sae sira Katak, ha’u nia preokupasaun mak Joventude sira nia desenvolvimentu. Presiza Estadu nia intervensaun atu hakbi’it Joventude nia skill -talentu no kapasidade atraves investmentu qualidade iha Edukasaun nivel Ensinu Supeiior no Ensinu teknik Vokasional sira”
Tuir Francico, dadus hatudu Joventude 72% , ne’ebé mayoria iha demografia populasaun Timor-Leste, sira ne’e preparu lori progresu ba Nasaun.

“Ekuantu Joventude sira iha qualidade, innovativa, kreativu ne’ebé ho idade produtiva kuaze 72%, bele sai potential bot ba kontribui no aselera prosesu desenvolvimento Nacional. Bainhira Sai Aman ba Povo Timor-Leste Katak laiha diskriminasaun. Unidade nacional. Konsolida no kontinua hala’o konstrusaun ba Estado no Nasaun”. Esplika husi Francisco Mau Kura, hodi hakotu.

















Discussion about this post