Referensia husi Nasaun lubuk ida ne’ebé riku ho Mina rai, bainhira esplorasaun mina laiha ona ka maran, tuir periodu esplorasaun ninian, nune’e ezizi Estadu – Governu orgaun ezekutivu tenki matenek oinsa dezenvolve fali setor naun Petrolifera sira hodi bele hetan osan nu’udar fundu importante ba dezenvolvimentu Nasaun nian.

Timor – Leste Nasaun ida riku ho mina, nune’e osamentu Estadu(OJE), depende maka’as tebes ba Fundu Petroliferu.
Maske nune’e durante uza Fundu ne’e, politika Governu nian, kontinua dezenvolve setor Estratejiku sira seluk iha rai laran maibé prediksaun balu dehan, ba oin Nasaun ne’e tenki uza didiak Fundu Petroliferu hodi diversifika fali Ekonomia Nasional iha setor hotu, nune’e bele kore aan neneik husi dependenisia ba Fundu Petroliferu ne’e rasik.
Uni Emirat Arab no Norwegia Ezemplu ba Timor – Leste
Nasaun sira hanesan Norwegia no iha Parte Mediu Oriente(Uni Emirat Arab) iha duni seriedade no vontade ba hala’o diversifikasaun Ekonomia rai laran hodi kria politika Fundu Permanente (souverign wealth fund), hodi antisipa ka hasoru situasaun bainhira mina maran hanesan iha Timor – Leste, predikasaun balu komesa fo sai dehan, esplorasaun mina sei maran, nune’e sai ameasa ida bot tebes ba dependensia utilizasaun Fundu Petroliferu.
Tranzisaun Ekonomia no dezenvolve Industria foun
Iha Dubai, Nasaun refere dezenvolve setor turismu ne’ebé excellente tebes nu’udar asaun ka preparasauns seriu hasoru situasaun bainhira mina maran tanba Nasaun refere riku ho mina.
Alende ne’e, Dubai mós investe maka’as ba setor teknologia, peskiza, edukasaun Superior nian dezenvolve rekursu umanu iha area oin -oin, ka dezenvolve industria – manufaktur non – migas inklui area sira seluk.
Enkuantu iha Nasaun Norwegia uza Fundu Petroliferu, hodi hala’o investimentu iha rai seluk(Investimentu Internasional) Globalmente hodi lori benefisiu ba Povu no Nasaun iha kondisaun sustentabilidade no tranperensia ne’ebe di’ak tebes iha Mundu.
Oinsa ho situasaun Timor – Leste hodi hasoru situasaun bainhira riku soin no esplorasaun mina laiha ona
Nasaun Timor – Leste, iha planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional, hodi dezenvolve setor potensial sira hanesan Turismu no seluk tan maske presiza asilera ho di’ak liu tan.
Predikasaun balu dehan, Timor – Leste, nia natureza di’ak tebes ba area Turismu maibé fator balu halo ema ladu’un iha hakarak vizita mai(sente la seguru) tanba fator ida siguransa ladu’un di’ak iha ne’ebe iha rai laran grupu balu kontinua tuda malu, oras kalan la’o la livre. Se situasaun ne’e laiha mudansa mak ita lalika ko’alia kona – ba dezenvolvimentu setor Turismu ninian.
Fo hanoin fali katak, Fonte rendimentu ba finansia Osamentu Jeral Estadu primeiru mai husi Fundu Petrolifera, parte Segundu nian mai husi Traballador sira ne’ebé ba servisu iha rai liur ne’ebé hatama rendimentu di’ak mai rai laran.
Tanba ne’e, durante ne’e, Fundu Petroliferu nian parte Positivu ida, la’os gasta dala ida de’it, maibe sei iha rezerva balu rai hela iha Banku Internasional iha Estadus Unidos Amerika.
Haree ba situasaun utilizasaun Fundu petroliferu liuhusi OJE kada tinan, Entidade lubuk ida fo hanoin ba orgaun Ezekutivu sira tenki uza Fundu Petroliferu ho di’ak nune’e hodi bele dezenvolve fali setor seluk no gasta ho kuidadu.

















Discussion about this post